Ilmataat viskaski vembu ja hommikune kraadiklaas näitas päris krõbedaid külmakraade. Nii jõudiski kooli vaid 6 õpilast. Vaatasime eesti keele tunnis multikat "Esimene lumi" ja maiustasime kommidega. Multikast õppisime seda, et sõprus on väga oluline ja üheskoos üksteist aidates said linnud ja loomad talve ilusti üle elatud. Siia sobis ka juba varem õpitud vanasõna: ühtsuses peitub jõud. Teises eesti keele tunnis lugesime muinasjuturaamatuid ja harjutasime kirjatehnikat. Matemaatikatunnis arvutasime ja värvisime töölehte ja kehalises sai ennast tühjaks möllatud. Vaatame, mis Ilmataadil homme varuks on.

Lugesime Ungari muinasjuttu "Kaks ahnet karupoega". See oli õpetlik lugu kahest karupojast, kes oma suures ahnuses jäävad ilma leitud maitsvast juustukerast.
Desiree lisas juurde omapoolse mõttetera: ole rahul sellega, mis sul on.

Eesti keele tunnis tegime talveluuletustest ärakirja ja kunstitunnis kaunistasime luuletused jäälillede ja lumehelvestega. Tööõpetuses meisterdasime toredad lumised kuused. Ja nii valmis meil ühistööna koridori ilus stend.

KORDAME NÄDALAPÄEVI

Nädalapäevi saad otsida ja harjutada mängus "SÕNASEGADIK"
Nädalapäevade kirjutamist saad harjutada mängus "NÄDALAPÄEVAD"

TOREDAT HARJUTAMIST!

RISTSÕNAMEISTER JOHANNES

Meie klassi JOHANNES on usin ristsõnade lahendaja. Jaanuarikuu ristsõnaajakirjas "Rebase ruudud" võitis JOHANNES Ruudu-Ruudi padja. Palju-palju õnne!
Peaauhinna (Lotte mobla) võitis ka meie kooli õpilane Rebeca 3. klassist. Palju-palju õnne!

TALVISED PUUD

PÕNEVAD TUNNID

Eesti keele tunnis õppisime samatähenduslikke sõnu. Saime teada, kuidas võib loomi teisti rahvapäraste nimedega kutsuda. Panime selle kohta kokku ka tahvliloto. Mõni laps teadis veel nimesid juurdegi lisada, eks õpetaja peab lotot ajapikku siis täiendama. Tegime ka mõistekaardi inimese heade ja halbade iseloomujoonte kohta. Õpetajat iseloomustati vaid heade omadustega=)

Loomade rahvapäraseid nimesid saad kokku panna ka siin LOTOS

Matemaatika ja loodusõpetuse tund olid seekord üheskoos, sest ülesanded olid loomade kohta ning uurisime ka loomade jälgi. Õpetaja meisterdas "Jäljeraamatu", mida sai vahetunnis uudistada ja sealt loomade jälgi õppida. Iga laps sai töövihiku vahele ka töölehe loomade jälgedega ning üheskoos panime kokku ka tahvliloto.

Kui Ilmataat teeb tempe...

Ilmateatest on kuulda olnud, et Ilmataat saadab Eestimaale oma Külmapoisid tööle. Väikesed näpunäited emadele-isadele, kuidas siis toimida.

Terviseamet tuletab meelde, et käreda pakase korral tuleb lapse kooliteele saatmisel arvestada välisõhu temperatuuri ja tuule kiiruse koosmõjust sõltuva tuule-külma indeksit, sest alles kahe komponendi koosmõjul saame teada organismile tegelikult toimiva välisõhu temperatuuri.

Laps võib koju jääda kui välisõhu temperatuur on:
1) miinus 20ºC ja madalam 1.–6. klassis;
2) miinus 25ºC ja madalam 7.–9. klassis.

Kui lapsed on madalast välisõhu temperatuurist hoolimata kooli tulnud, korraldab kool neile erinevaid tegevusi kojusaatmise võimaluseni.
Kool võib jätta õppetunnid ära õpperuumis, kus õhutemperatuur on vähem kui 19 kraadi ja võimla õhutemperatuur on vähem kui 18 kraadi.

Lisaks külmapühadele sätestab määrus ka kehalise kasvatuse õuetundide õhutemperatuurid ja lubatud tuule kiiruse soojemal ajal.
1.–6. klassi õpilaste kehalise kasvatuse tund võib õues toimuda tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni –10 kraadi.

Mis on tuulekülm?
Kraadiklaas näitab -18, aga tegelikult on -26! Seoses tõeliselt külma talve saabumisega on EMHI kodulehele - Ilmavaatlused - Tuulekülm - välja pandud temperatuurid, mida inimene õues tunneb ehk tuulekülm. See temperatuur on madalam kui see, mida näitab termomeeter akna taga ja mis on raadios välja kuulutatud. Külmatunnet suurendab tuul, mis puhub ära inimese kehasoojusega soojendatud õhukihi tema ümbert. Mida tugevam tuul ja madalam õhutemperatuur, seda rohkem kulutab inimene energiat, et ilmale avatud nahapinna temperatuuri ohutul tasemel hoida. Teatud piirist allpool ta seda ei suudagi. Loetakse, et -27° puhul on külmumisoht pikaajalisel väljas viibimisel; -35° juures on naha külmumise oht 10 - 15 minuti jooksul ja -40° korral võib nahk külmuda vähem kui 10 minutiga.
Tuulekülma indeksit saad vaadata siit:
Infot tuulekülma kohta iga päev saad vaadata siit:

ALGAS DRAAKONI AASTA!

Draakoni aasta algust tähistasime klassis draakonikommide söömisega.

LUMEMEMMEDE PERE

Lugesime ja kuulasime muinasjuttu "Lumeeit". Lugu jutustas kahest tüdrukust, üks oli virk ja tubli, teine laisk. Nagu muinasjutus ikka sai töökas tüdruk oma headuse eest palgaks palju kulda. Laisk ja kuri tüdruk pidi aga eluks ajaks jääma pigiseks. Saime ka teada, et maa peal sajab lund vaid siis, kui Lumeeit klopib oma sulepatju. Lapsed arvasid aga, et see pole päris nii. Adrian ja Hele-Maarja ütlesid, et lumehelbed on külmunud veepiisad, mis pilvedest alla sajavad. Võta nüüd kinni, kellel õigus oli =)

AABITSAPIDU

Täna pidasime koolis oma aabitsapidu. Juba hommikul kordasime me üle tähestiku ning laulsime "Tähestikulaulu". Ettevalmistused peoks algasid kohe peale tunde. Pikapäevarühma lastega panime tahvlile juba reedel meisterdatud lõbusad tähed, sättisime lauad paika, panime lauale lina, küünlad, lauakaunistuse, salvrätikud ja nõud. Seejärel katsime laua vanemate poolt kaasa pandud imemaitsvate toitudega. Laud sai väga kena. Rääkisime ka lauakommetest (kuidas üksteisele toitu ulatada, täis suuga ei räägi jne). Peale kehakinnitust tuli pidulik osa - tähistasime aabitsa läbisaamist. Poisid moodustasid suure klassiaabitsa abil värava, mille all õpetaja tegi iga lapse nina kriidiseks, sest ühel tublil koolilapsel ongi nina alati kriidine. Kuna õpetaja on ka väga tubli olnud ja lastele tähed selgeks õpetanud, tehti ka õpetaja nina kriidiseks, sest igal tublil õpetajal on ju ka nina koolis kriidine=)
Siis sai oma teadmisi proovile panna viktoriinis. Iga laps võttis aardekirstust loosi ja nõnda selgusid neli võistkonda - "Jänes Juki võistkond", "Rebane Riina võistkond", "Lõvi Leo võistkond" ja "Orav Ülo võistkond". Viktoriini esimeses osas tuli õpetaja loetud kirjelduse järgi ära tunda aabitsategelased, teises osas aga sobitada kokku vanasõnad õppimisest ja tarkusest.
Nüüd oli aeg veidi end liigutada. Võistlused toimusid koridoris. Esimeses võistluses tuli aabitsa peal tasakaalus hoida palli ja nõnda koridori ühest otsast teise joosta. Ülesanne oli päris keeruline ja nii mõnigi kord pani pall aabitsa pealt plehku. Teises võistluses tuli ühel jalal hüpeldes lugeda tähesalmi "Sass sammus sinikaid süües soos..." Kolmandas võistluses tuli üks ots liikuda vähikäigul, seejärel visata stressipall ämbrisse ja oma võistkonna juurde tagasi joosta. Siinkohal peaksin ütlema, et lapsed liikusid nii kiiresti, et minu vana fotokas ei jõudnud kuidagi tempos püsida - seetõttu ka pisut udused pildid. Võistkonnad olid tasavägised ja üks võistkond võitis napilt-napilt. Aga kiitus ka teisele võistkonnale, kes oskas väga vapralt kaotada ja ei kurvastanud üldse.
Taas kinnitasime veidi keha ja rääkisime toredaid lugusid. Kuna kõhud olid juba väga täis, mängisime rahulikumaid mänge. Lastele meeldis väga "Sülepall", kus palli tuli juhtida vaid jalgade abil ühest rivi otsast teise. See oli lõbus ja naljakas. Seejärel mängisime äraarvamismängu "Kes ma olen?"
Nüüd oli aeg jagada kiituskirju ja diplomeid. Kuna kõik lapsed olid väga tublid nii viktoriinis kui võistlustel, said kõik nii kiituskirja kui ka diplomi.
Ja siis saabus üllatuskülaline - shetlandi lambakoera kutsikas Shelly oma perenaise Meriliga. Kutsikas nautis tähelepanu ja silitusi ning üritas kõigiga sõbraks saada. Eriti suur sõber oli ta Waltriga ning püüdis talle sülle ronida ja näo puhtaks limpsida.
Pidu õnnestus hästi ja lapsed olid väga vahvad, üksteise suhtes hoolivad ja sõbralikud. Mul on ülimalt hea meel, et meie klassis on nii toredad lapsed. Loodan, et lastele ka pidu meeldis ja nad ootavad juba järgmist klassiõhtut=)

MEIL TALVITUVAD LINNUD

Loodusõpetuse tunnis õppisime tundma linde, kes meile talveks Eestisse jäävad. Et linnud paremini selgeks saaksid, saad neid uurida ja vaadelda ka siit piltidelt .

Õpetaja akna taga linnumajas käivad kõhtu täitmas rohevindid, rasvatihased, sinitihased, puukoristajad ja sootihased.

Piltidel rasvatihane, rohevint ja puukoristaja einestamas.

TIHASED JA LEEVIKESED OKSAL

MÕNUS KEHKA TUND

Täna oli kehalise tund hommikul kohe esimene tund ja lapsed käisid kelgutamas. Tagasi tuldi rõõmsa meele ning ilusate punaste põskedega. Viimanegi uneraas oli silmist pühitud. Hommikuringi tervituslaul kõlas reipalt ja kõlava häälega. Aga eesti keele tunnist tuli pisut aega näpistada, et märjad mütsid-kindad-püksid radikatele kuivama saaksid.

TOREDAT UUT VEERANDIT!

Täna oli selle aasta esimene koolipäev. Algas uus tegus ja huvitav veerand. Sellel veerandil hakkame juba saama päris numbrilisi hindeid. Täna sai algus tehtud ning kunstiõpetuse tööd väärisid kõik hinnet "5".
Eesti keele tunnis kuulasime pisut kurba juttu hundist, kes otsis omale sõpru, aga kuna kõik hunti kartsid, siis ei julenud keegi temaga tegemist teha. Õnneks lõppes lugu siiski õnnelikult ja hunt leidis endale taluloomade seast palju uusi sõpru. Rääkisime ka oma vaheajast ning muudest toredatest tegemistest. Tuletasime meelde õpitud kirjatähti ning õppisime selgeks kirjatähe e kirjutamise. Matemaatika tunnis kordasime geomeetrilisi kujundeid ja liitmist-lahutamist nii arvukaartidega kui tahvlilotot mängides. Seejärel sai iga laps iseseisvalt harjutada ülesandeid aktiivõppe vormis "lepatriinu" raamatust. See on väga tore õpik, kus on vahvad piltidega ülesanded ning saab enda tööd ka kohe kontrollida. Kuna töövihikud ei ole veel kooli jõudnud, tuleb meil veel paar nädalat teha pisut teistmoodi tunde (ehk nii ongi lõbusam=))
Kunstitunnis valmisid toredad tööd ilustulestikust.