Täishäälikute pikkuse ja suluta kaashäälikute pikkuse määramisega saame juba päris kenasti hakkama ning teame, millal kirjutada sõnasse üks täht ning millal kaks tähte. Aga sulghäälikute maailmas orienteerumine on ikka päris keeruline ning seetõttu harjutame neid ikka ja jälle. Õnneks on meil abiks seinal tähemajad ja õpikus tabelid:
Tegime koos töövihikuharjutusi:
Viimase harjutuse õpime kirjutama ka etteütlusena.
Et õppimine põnevam oleks, loosisime nimekaartidega rühmad:
Õpetaja näitas pilti, lapsed ütlesid sõna ja kellahelistamise peale panid käe õige häälikupikkuse peale. Kes oli kiirem ja vastas õigesti, sai punkti. Loomulikult arutasime iga sõna lõpus ka, milline häälikupikkus on õige ja "tõestasime" käemärkidega. Pärast lugesid lapsed oma punktid kokku ja oma meeskonnas oli võitja selgunud.
Seejärel pusisid lapsed algul iseseisvalt töövihikuharjutuste kallal ja seejärel kontrollisime vastused koos tahvlilt ära.
Nüüd lugesime juba tuttavatest tegelastest Uudust ja Tiidust. Eelmisel korral kiusas Tiit Uudut kooliteel, kuid õnneks tulid sõbrad Uudule appi. Seekord oli hädas hoopis Tiit, kes oli jäänud mahalangenud puu alla lõksu. Uudu oli väga vapper ja päästis Tiidu puu alt välja. Saime lastega arutleda, kas Tiit võttis loost õppust ning oli edaspidi sõbralik ja heatahtlik. Saime selgeks ka uue vanasõna: Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem.
Tutvusime ka uue keelereegliga:
Nüüd harjutasime ka iseseivalt. Õpetaja näitas pilti, seejärel laotasime häälikud kehale ja määrasime käemärkidega häälikupikkuse. Siis kirjutasime sõna "valgele tahvlile". Kui sõna oli õigesti kirjutatud, sai laps endale ristikese. kel olid kõik sõnad õiged, pani endale tööle "5"
