Õppisime otsekõnet ja saatelauset.

Lugesime  humoorikat lugu "Valetamispäev":

Õppisime nii kõnes kui kirjas kasutama otsekõnet. Eriti keerulised tunduvad kirjavahemärgid. Sellepärast tegime tahvlile ja vihikusse omale väikese abimehe:
                                         
Lugesime õpikust, mis on otsekõne ja mis on saatelause:

Otsisime tekstist ja märkisime värviliseks nii saatelause tegusõnad kui ka otsekõne.

Nüüd jagasid lapsed end rühmadeks ja loosisid enda rühmale teema. Loosimisel olid abiks "võluvõtmed":

Iga rühm koostas oma teema kohta jutukese, kus sees tuli kasutada nii saatelauseid kui otsekõnet. Seejärel lugesime oma lood kaaslastele ette:

Õppekäik Tervishoiumuuseumisse

Kuna loodusõpetuse tundides käsitleme teemat "Inimene", siis oli väga oluline kinnistada saadud teadmisi ka muuseumit külastades. Kuna 4. klassi õpilastel on kohe algamas murdeiga, siis valis õpetaja ka õpilastele vajaliku programmitunni "Minu muutuv mina". Tunnis uurisid lapsed mänguliste meetoditega, mida toob kaasa suureks kasvamine. Juhendaja rääkis murdeeas toimuvatest vaimsetest ja kehalistest muutustest ning arengust. Koos vaadati, kuidas keha arengut tähele panna ja kuidas aru saada, et kõik kulgeb nii nagu peab. Samuti õpetati oma hügieeni eest hoolt kandma. Juhendaja rääkis põgusalt ka seksuaalsusest ja soojätkamisest.

Tunni lõpus saime külastada erinevaid teematubasid. Lapsed uurisid nüüd iseseisvalt, kuidas saab inimese elu alguse, vaatasime loote arengut, mehe ja naise anatoomiat, miks on mõnuained tervisele kahjulikud jne.

Uurisime elu jões.

Käisime Harmi pargis uurimas jõge ja jões elavaid elusolendeid. Saime teada, et jõe nimi on Kuivajõgi. Kõigepealt mõõtsime jõevee temperatuuri. Seejärel võtsime kahvaga ettevaatlikult vastuvoolu proove ja uurisime, millised elusolendeid meil kahvaga õnnestus püüda. Liikide määramisel oli meil abiks ka välimääraja. Kõige rohkem õnnestus püüda puruvanasid. Pärast lasime kõik elusolendid loomulikult õnnelikult vette tagasi.

Uurisime südant ja vereringet

 Tänase teema häälestuseks arutlesime lastega, milliseid väljendeid inimesed kasutavad sõnaga "süda" ja mis nende väljenditega tahetakse öelda. Abiks olid ka mõned pildid:

 No näiteks:
- süda kukkus saapasäärde;
- süda valutab;
- süda on murtud;
- südame alt käis külm jutt läbi;
- võtsin südame rindu;
- süda läheb pahaks jne

Arutlesime ka, kas südame sümbol on tegelikult samasugune kui inimese süda elundina. Muidugi mitte, sest süda on väga keerulise ehitusega elund.

Inimese süda on umbes rusikasuurune elund. See koosneb lihastest, mis töötavad väsimatult kogu meie eluaja, tõmbudes kokku ja lõtvudes umbes 60-70 korda minutis. Ülekaaluliste inimeste süda peab kahjuks tegema topelttööd, mistõttu on nendel inimestel suurem risk haigestuda südamehaigustesse. Süda pumpab kopsudest tulnud hapnikurikka vere arteritesse. Arterid on veresooned, mis juhivad hapnikurikka vere südamest keha erinevatesse osadesse. Südamest väljuvad arterid on jämedad, need jagunevad aina peenemateks veresoonteks. Kõige peenemaid veresooni
kutsutakse kapillaarideks. Peened kapillaarid ühinevad taas suurteks veresoonteks veenideks.

Veenid kannavad hapnikuvaese vere taas südamesse. Süda pumpab selle vere tagasi kopsudesse, kus see annab süsihappegaasi ära ja võtab uue hapniku vastu. Ja nõnda ringkäik kordub.
Joonisel kujutatakse punasega artereid (hapnikurikast verd) ja sinisega veene:
                                      
Veri on vedelik, milles on kolme tüüpi vererakkusid:  punalibled ja valgelibled ning vereliistakud. Punased vererakud kannavad hapnikku. Need annavadki verele punase värvuse. Kui veri annab hapnikku rakkudele ära, muutub see tumepunaseks.

Õppisime endal ja kaaslasel pulssi mõõtma.

 

Kõigepealt mõõtsime pulssi rahulikus keskkonnas, seejärel tegime kükke ehk liikusime aktiivselt, ja mõõtsime uuesti pulssi. Saadud andmed kirjutasime töövihikutabelisse: