Tähistasime mardi-ja kadripäeva

 Kuna mardi- ja kadripäeva on eesti rahvas ikka tähistanud, siis tegime seda meiegi. 

Kõigepealt vaatasime "Lastetoa" saatest ühte lõiku mardipäeva tähistamisest. Seda saad veelkord vaadata SIIT:

https://arhiiv.err.ee/video/vaata/lastetuba-48

Nüüd vaatasime kahte videolõiku kadripäevast. Meie valisime välja videod "Kadriema" ja "Kadripere", aga kodus võid vaadata ka teisi videoid.

https://hakkamesantima.ee/oppevideod/

Nüüd lugesime ja täitsime töölehte:

Matemaatikatunnis lahendasime mardi- ja kadripäeva teemalist töölehte:

Seejärel toimus meil ka lõbus mardi- ja kadripäeva pidu. Õpetaja Anneli jutustas meile, kuidas vanasti mardi- ja kadrisante jooksmas käidi.

Klassid laulsid üksteisele rahvalaule ja mängisid flööti.

Ja ükski pidu ei möödu tantsuta:

Olen tubli liikleja!

 Selle nädala teemaks on olnud ohutu liiklemine. Inimeseõpetuse tundides arutlesime, miks on liiklusreeglid olulised ja kuidas jalakäijana ohutult liigelda.

Lugesime helkurist ning saime teada, kuidas on õige helkurit kanda:

Katsetasime ja uurisime, kuidas helkur töötab:

Nüüd saime oma teadmised ka töövihikusse kirja panna:

Eesti keele õpikust leidsime päris mitu liiklusteemalist jutukest ja töövihikust teemakohaseid harjutusi:

Korrutamine ja jagamine arvuga 3 ja arvuga 6

Tunni algul tuletasime meelde 2 ja 4-ga korrutamise väikese abimehe abil. Kuna 2 ja 4 on paarisarvud, siis on ka korrutised alati paarisarvud:

Nüüd meenutasime 3 ja 6 korrutamist ja uurisime, millised on 3-ga korrutamisel vastused ja millised on 6-ga korrutamisel vastused. Kui me liidame 3-ga korrutamisel vastuse, saamegi 6-ga korrutamise vastused. See avastus oli laste jaoks täitsa põnev!

Uurisime oma õpikust keskaja kohta ja ühtlasi lahendasime ka ülesandeid:

Õpetaja näitas pilte  ja rääkis keskaja rüütlitest:

Lahendasime ülesandeid ka töövihikus ning kontrollisime pärast koos ära. Eiti tore oli ülesanne vanalinnade kohta:

Toredat poiste- ja meestepäeva!

Täna tähistasime koolis poistepäeva. Poisid olid endale selga pannud kenad triiksärgid ja kaela lipsud ning nägid väga śikid välja.

Aga tõeline härrasmees oskab ka viisakalt käituda. Et see viisakus ikka meeles püsiks, said poisid terve päeva jooksul täita "Viisaka poisi" bingo tabelit:

Usun, et seda härrasmehelikku käitumist jätkub nüüd ka teistesse päevadesse.

Päeva lõpus jagas õpetaja igale poisile ka väikese kiidukirja:

Muinasjuttudest pärimuseni

Oleme juba päris pikalt tegelenud muinasjuttudega. Täna võtsime selle teema kokku. Kõigepealt täitsime töölehte, kus tuli täita erinevaid keeleülesandeid ja nuputada, millised muinasjutud on peidus katkendite taga. Algul pusis igaüks omaette, seejärel kontrollisime oma töö koos tahvlilt ära. Ühtlasi saime harjutada ka lugemist. Iga muinasjutu äraarvamisel tuletasime meelde selle muinasjutu sisu:

                                        

Nüüd vaatasime veelkord slaidiprogrammi "Muinasjutu tunnused". 

Matemaatikatunnis oli meil teemaks "Pärimus". Õpetaja küsis lastelt, mis nende arvates tähendab sõna "pärimus"?

Lapsed arvasid nii:

- pärimus tähendab kelleltki midagi küsima ehk pärima;

- keegi ära sureb, siis ta pärandab oma sugulasele päranduse;

- see on millegi omamine;

- kust keegi pärit on.

 Tore, et lapsed nii vahvasti kaasa mõtlesid ja oma arvamusi pakkusid ning nende pakkumised olid ju päris lähedal.

Õpetaja selgitas, et sõna "pärimus" tähendab seda, et me anname põlvest põlve edasi oma kultuuri, kombeid, traditsioone, lugusid jne. Õpetaja jutustas, et Eestimaa ajaloo ja kultuuri kohta saab teada Tartus Eesti Rahva Muuseumist, aga ka teistest toredatest muuseumidest.

Uurisime oma õpikut ja lahendasimee mõned ülesanded suuliselt:

Matemaatika töövihikust leidsime huvitava teemakohase ülesande, mida me siis üheskoos proovisime ära lahendada:

Teise ülesande tegi igaüks iseseisvalt ning kiiremad lahendajad said ka "viied". 

Lapsed arvutasid ja värvisid  muinasjutu teemalist töölehte: