Eelmisel nädalal rääkisime väga vanast kooliajast (19. sajandil) ja esimese Eesti Vabariigi aegsest koolist. Täna tutvustas õpetaja nõukaaegset kooli ehk seda aega, millal õpetaja ise koolis käis.
Teemasse häälestumiseks lugesime õpikust luuletust:
Täitsime lugemisülesannet töölehel:
Uurisime, millised olid ühe koolipoisi vihikud 1950. aastatel. Lapsed olid hämmingus, kui ilus käekiri tolle aja õpilasel oli ja kui rangelt õpetajad õpilasi hindasid:
Vahetundides sai lehitseda nõukaaegseid laste ajakirju:
Seda, et õpetaja oli ise ka kunagi koolilaps on muidugi raske uskuda =) Lapsed said uudistada õpetaja koolivihikuid, koolivormi, täitesulepead ja fotosid. Vihikuid vaadates olid lapsed imestunud, et 3. klassis tuli niiii palju kirjutada =)
Õpetaja aabits:
Õpetaja õpilaspilet:
Tintenpeni eelkäija täitesulepea =)
Õpetaja Marju 3. a klassi õpilasena:
Õpetaja Marju 4. a klassi tunnistus:
Vihikupaberid ei olnud üldse nii ilusad kui praegu:
Tolleaegne kiituskiri:
Hilisem koolivormiseelik:
Arvelaud, millega sai ja saab ka tänapäeval arvutada. Aaronil oli asi käpas ja ta näitas, kuidas see käib, ka õpetajale =) Kuna hetkel õpimegi kirjalikku liitmist, sai arvelauaga oma vastuseid kontrollida.
Õpetaja tutvustas raamatut "Lugemistund", kus sees vahvad jutud vana-aja laste tegemistest ning ka koolist:
Rääkisime, millised olid kunagi õpilaste vahetunnid ning milliseid mänge vahetundides mängiti. Lugesime nende kohta ka oma õpikust ja täitsime töövihikut:
Kunstitunnis valmisid toredad graafilise disaini źanris pildid. Nimetasime oma töid nimega
"Tähe- ja numbrisadu":
