Lõunapoolusel inimesed elada ei saa, sest seal on väga-väga külm, kuid põhjapoolusel elavad inimesed oskavad nupukalt oma külma kliimat ära kasutada. Näiteks ehitavad nad igal aastal jäähotelli, kuhu tulevad turistid üle terve maailma seda uudistama:
See talv on meid rõõmustanud mõnusa lumega ka Eestimaal. Eesti keele tundides oleme juba kaks nädalat rääkinud toredatest talvistest tegevustest. Lugesime jutukesi "Kelgutamas" ja "Lasse kukub järve" raamatust "Bullerby lapsed".
Loos "Liuvälja tegemas" saime häid mõtteid, kuidas saaks ka ise liuvälja valmis meisterdada. Ning ka teine lugu "Uisulugu" oli huvitav, sest nuputasime, millised sõnad ei sobi teksti.
Luuletusest "Suusasõit" otsisime sõnaliike. Töövihikuharjutuses "mängisime lumesõda" ja "ehitasime lumekindlust".
Tahvlipildi kohta koostasime vahva talvise jutukese:
Hommik algas muinasjutu "Ussikuningas" kuulamisega. Muinasjutt pärineb raamatust "Külaliste leib":
Pärast muinasjutu kuulamist arutasime, mis on selles loos õpetlikku. Lapsed arvasid nii:
- ei tohi loomi tappa;
- ei tohi olla ahne;
- rikkus ei tee õnnelikuks;
- kui sa soovid teiselt inimeselt mõnda asja, siis pead tema käest enne luba küsima;
- ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse.
Kuulasime ka teist muinasjuttu "Uss helmesteks".
Kunstitunnis proovisime maalida austraalia aborigeenide kunstistiilis maagilisi pilte. Tausta maalimiseks segasime omavahel punase, kollase ja sinise värvi ning saime huvitava roostepruuni värvitooni. Nüüd maalisime uhke krooniga ussikuninga ning vatitikutrükitehnikas tegime ussikuningale mustreid ning nii kaunistasime ka tausta.
"Ussikuninga" muinasjutu juurest jõudsime roomajate teema juurde. Saime teada, et vanarahvas nimetas madusid vanasti ussideka, aga päris õige see nimetus ei ole. Vaatasime videot, slaidiprogrammi ja fotosid roomajatest, uurisime nende eluviisi kohta ning täitsime saadud info põhjal töölehte ja töövihikut.
Slaidiprogrammi saad veelkord vaadata siit: "ROOMAJAD"
Väikesed looduseuurijad asusid seekord uurima kalu ja kahepaikseid. Õpetaja näitas õpetaja Kaja Kivisikk´u loodud slaidiprogrammi kaladest:
Uurisime loodusõpetuse õpikust nii kalad ja täitsime õpiku ja õpetaja jutustuse põhjal töövihikut ja töölehte:
Matemaatika tundides lahendasime erinevaid ülesandeid kaladest:
Konnade teemasse häälestumiseks häälestumiseks luges õpetaja raamatust "Mägra maja" ette toreda luuletuse "Konnadel ei ole kodu".
Luuletus on nagu jutuke, ainult et riimis. Lapsed lõikasid töölehelt välja lausekaardid ning püüdsid luuletuse põhjal järjestada laused jutukeseks. Kontrollisime üheskoos töö üle ja kleepisime lausekaardid töölehele. Saime teada, mida tähendab sõna "kahepaikne".
Lugesime aafrika muinasjuttu "Konn kaevul" ja täitsime töölehte:
Õpetaja luges jutukesest "Konnakontserdid" (raamat "Kodulugu II") ette kaks esimest lõiku, mis jutustasid kevadistest konnakontsertidest:
Kuulasime erinevate konnade hääli. Neid saad kuulata siit: "KONNADE HÄÄLED"
Õpetaja luges jutukese "Konnakontserdid" lõpuni. Nüüd oli lastel selge, et tänases tunnis on põhitegelaseks konn. Konni on Eestis mitut liiki. Mõnedest konnadest oli õpetajal ka pildid kaasas:
Kärnkonn
Konnade kohta saab lugeda erinevatest raamatutest. Õpetaja tutvustas kolme raamatut:
Õpetaja jutustas lastele konnast, tema elust ja arengust. Siit saad vaadata kahte lühifilmi konna arenemisest.
Järjestasime nüüd ka ise konna arengu etappide kaupa nii lauale kui oma töölehele:
Õpiku abiga täitsime nii töövihiku ülesandeid:
Töölehel tegime kokkuvõtte nii kaladest kui kahepaiksetest. Vastused lünka otsisime õpikust. Nii saime harjutada oma õpiku kasutamist:
Matemaatikatunnis arvutasime ja värvisime:
Arvutamisepusles pidime kõigepealt avaldistele vastused leidma, õigete vastuste korral saime kokku pusle:
Kunstitunnis tutvusime Austraaliast põlisrahvaste aborigeenide kunstistiiliga. Kõigepealt maalisime akvarellidega tausta ning puistasime peale soola, et tekitada vees mulliline efekt. Seejärel joonistasime õlipastellidega veeloomi ja - taimi, lõikasime need välja ja paigutasime taustale. Kleepimiseks ei kasutanud seekord liimi, vaid kahepoolset teipi. Nõnda jäi pilt pisut ruumiline.
