Eesti keele tunnis lugesime luuletust "Mina koosnen" ja jutukest "Kes ma olen?"
Kodus koostasid lapsed mõistekaardi, millest nemad koosnevad. Tunnis tutvustasime oma mõistekaarti ka rühmas kaaslastele.
Inimeseõpetuse tunni algul andis õpetaja lastele erinevaid ülesandeid, mille põhjal lapsed end rühmadesse sobitasid.
Näiteks pidid lapsed valima endale õige grupi soo, juuksevärvuse, silmade värvi jne järgi.Tüdrukud =)
Poisid =)
Brünetid:
Vahepealsed:
Blondid:
Pruunisilmsed
Halli-sinise-rohelisesilmsed:
Eriti põnev avastus oli, et Aaronil on silmad erinevat värvi!
Nüüd jagunesime loosiga rühmadesse. Rühmatöös tuli välja tuua, mille poolest meie klassi lapsed üksteisega sarnanevad või mille poolest erinevad.
SARNASUSED:
- kõik on sõbralikud;
- meile meeldib meie kool;
- kõigil on pered;
- kõik kannavad koolivormi;
- me käime Kose Gümnaasiumis;
- kõigile meeldib meie õpetaja;
- kõigil on Stuudium.
- me kõik teeme aegajalt pahandusi;
- oleme vahel tujukad;
- oleme lõbusad;
- oleme lapsed;
- meil kõigil on samad õpikud, vihikud;
- kõigil on koolikotid;
- kõik on targad;
- kõik oskavad lugeda ja kirjutada.
ERINEVUSED:
- oleme poisid ja tüdrukud;
- meil on erinevad nimed;
- tüdrukutel on pikemad juuksed;
- meil on erinev silmavärv;
- meil on erinev iseloom;
- meil on erinevad pered;
- meil on erinevad oskused ja võimed;
- meil on erinevad huvialad.
Arutluse käigus jõudsime järeldusteni:
- tore, et meie klassis on palju ühiste huvialadega lapsi;
- ühiste huvialadega lapsed on omavahel sõbrad;
- tore on, et lastel on erinevad huvialad;
- on huvitavam, kui me oleme kõik erinevad;
- igal lapsel on erinevad anded ja oskused.
- tore, et meie klassis on palju ühiste huvialadega lapsi;
- ühiste huvialadega lapsed on omavahel sõbrad;
- tore on, et lastel on erinevad huvialad;
- on huvitavam, kui me oleme kõik erinevad;
- igal lapsel on erinevad anded ja oskused.
Me oleme kõik küll erinevad oma välimuse, võimete ja huvide poolest, kuid et meil kõigil oleks hea koos olla, peame üksteisega arvestama ning üksteist vajadusel toetama.
Nüüd uurisime oma õpikut ja täitsime töövihikuülesandeid. Kes valmis ei jõudnud, lõpetab oma töö kodus ära.
Eesti keele õpikust leidsime õpetliku jutu " Jutt vasakukäelistest". Pala lugedes saime teada, et vanasti pidid lapsed õppima kõik parema käega kirjutama, sööma jne, aga õnneks praegu see enam nii ei ole.
Täitsime loo kohta töövihikuharjutust. Proovisime ka ise vasaku käega kirjutada. Selgus, et see pole üldse lihtne.
Rääkisime ka klassis lastega, et osadel meid ümbritsevatel inimestel on teatavad erivajadused. Mõni inimene sünnib siia ilma mingi puudega, näiteks ta näeb või kuuleb halvasti või on tal raske liikuda. Puue võib välja kujuneda ka elu jooksul, näiteks raske haiguse või õnnetuse tagajärjel. Kuid igasuguse puudega on võimalik toime tulla ja elada huvitavat elu.
Kuigi me teise inimese rolli ei saa täielikult sisse elada ja teda mõista, siis proovisime siiski, kuidas meie saaksime hakkama pimedana või liikumispuudega.
Proovisime silmad kinni otsida kotist ja välja võtta vajalikke õppevahendeid. Kui eesti keele õpik on väga äratuntava kujuga ja seda oli kerge leida, siis vihikutega oli juba raskem. Kuidas küll aru saada, milline on ruuduline vihik, jooneline eesti keele vihik või hoopis inglise keele oma?
