14. november 2018

Üldõpe teemal "Maa kujutamine läbi legendide ja teaduse"

Teemat alustasime kunstmuinasjutu "Koit ja Hämarik" kuulamisega. Selle loo on kirjutanud F. R. Faehlmann aastal 1840.

Seda saad kuulata siit: MUINASJUTT "KOIT JA HÄMARIK"

Muinasjutu kuulamise järel täitsime loo kohta ka harjutust oma loodusõpetuse töövihikus:

Selle ilusa loo ainetel on teinud skulptuuri meie eesti tuntud skulptor Amandus Adamson.

Koit on idataeva kollakas või roosakas helendus enne päikesetõusu:

Eha on läänetaeva punakas valgus pärast päikeseloojumist:

Seejärel jõudsime legendideni, kuidas kujutasid muistsed inimesed endale Maad ette.

Õpetaja jutustas loo kreeka jumalast Atlasest, kes karistusena peab kandma Maad enda kukil. Vaatasime ka skulptuuri Atlasest.


Kuna tänapäeval oskavad inimesed juba loodusnähtusi seletada, siis uurisime õpikust, kuidas teadlased selgitavad, miks Maa on kera kujuga ning kuidas iga inimene saab ise Maa kumerust endale ja sõbrale tõestada.

Sadamast lahkuv laev kaob silmapiiri ehk horisondi taha. Silmapiirist kaugemale pole võimalik näha Maa kumeruse tõttu:

Maailma kõrgeima ehitise Buri Khalifa (828 m) otsast avaneb vaade üle 100 km kaugusele:

Maa kumerust märkab ka Toronto teletorni vaateplatvormilt (350 m) alla vaadates:

Lugesime kahte pala, kus saime teada kuulsatest meresõitjatest. Esimene pala "Maakera on ümmargune" jutustab maadeuurijast Cristoph Kolumbusest, kes enese teadmata avastas Ameerika, sest arvas end olevat Indias:

Teine lugu jutustab portugali meremehest Fernaro de Magalhaes´ist ja tema esimesest ümbermaailmareisist:





Tänapäeval on teadus hästi palju edasi arenenud ja  kosmosest on tehtud palju fotosid, kust näeme, et meie koduplaneet Maa on tõesti kerakujuline:

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar