30. oktoober 2017

Muinasjuttudest pärimuseni

Enne vaheajale minekut tegelesime päris pikalt muinasjuttudega. Täna võtsime selle teema kokku rühmatöödega. Kõigepealt tuletasime meelde slaidiprogrammi "Muinasjutu tunnused". Nüüd loosisime kommidega rühmad ja rühmatöö teemad:


Rühmatööde teemadeks "Muinasjuttude algussõnad", "Muinasjuttude lõpud", "Muinasjuttudes esinevad tegevused", "Muinasjuttudes esinevad arvud", "Muinasjuttudes esinevad imeasjad" ja "Muinasjuttude õpetlik sõnum".
Õpetajal oli kaasas võetud suur ports erinevaid muinasjuturaamatuid. Neid raamatuid uurides tuli leida oma teema kohta vajalikku infot ja sellest kujundada plakat.


 Siis esitlesime oma tööd ka kaaslastele:


Matemaatikatunnis oli meil teemaks "Pärimus". Õpetaja küsis lastelt, mis nende arvates tähendab sõna "pärimus"?
Ruuben arvas, et pärimus tähendab kelleltki midagi küsima ehk pärima.
Matilda arvas aga, et kui keegi ära sureb, siis ta pärandab oma sugulasele päranduse.
Meriliisi arvates võib see sõna tähendada näiteks seda, et keegi pärib oma emalt  hallid silmad.

Tõepoolest olid need huvitavad pakkumised ja kõigis neis sõnades on sees sõna "pärima". Tore, et lapsed nii vahvasti kaasa mõtlesid ja oma arvamusi pakkusid ning nende pakkumised olid ju päris lähedal.

Õpetaja selgitas, et sõna "pärimus" tähendab seda, et me anname põlvest põlve edasi oma kultuuri, kombeid, traditsioone, lugusid jne. Õpetaja jutustas, et Eestimaa ajaloo ja kultuuri kohta saab teada Tartus Eesti Rahva Muuseumist, aga ka teistest toredatest muuseumidest.
Matemaatika töövihikust leidsime huvitava teemakohase ülesande, mida me siis üheskoos proovisime ära lahendada:

Teise ülesande tegi igaüks iseseisvalt ning kiiremad lahendajad said ka "viied". Kõige kiirem arvutaja oli Andre, aga tublid olid ka Reili, Matilda, Laura-Liisa ja Egert.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar