Üldõpetus teemal "Putukamaailm"

Mitu päeva oleme rännanud putukamaailmas ja uurinud putukaid. Teemasse sissejuhatuseks vaatasime videot:

Nüüd jagunesime rühmadeks, jagasime rühmasiseselt ära jutukese "Putukate elust Maal" osad ja harjutasime oma osa soravalt lugema:

Õpetajal oli tahvlile üles seatud väike näitus putukapiltidest:

Õpetaja "varakambrist" võlus õpetaja välja herilasepesad, liblika, mesilase ja kaks liblika nukku:

 Lugesime jutukest "Kui selili sitika jalgade peale aitad" raamatust "Kodulugu 1, 2.osa:

Harjutasime ilusa loetava käekirja kirjutamist ning kirjutasime vihikusse jutukesest esimese lõigu. Nüüd joonisime värviliselt alla õpitud keelereeglid:
- mitmuse lõpp - sinisega
- mida teeb - oranźiga
- kellesse/millesse - pruuniga
- thü - punasega.

Tunni lõpus luges õpetaja ette lustaka luuletuse:

Kodus jäi samast Koduloo raamatust lugeda hoolega läbi pala "Mesilinnud", mille peale tegi õpetaja järgmisel päeval lugemiskontrolli.

Kunstitunnis õppisime putukate joonistamist hariliku pliiatsi ja kustukummitehnikas. Selle mõtte leidis õpetaja toredast raamatust "Uus kunstiraamat lastele":

Saime oma töös taas katsetada erineva kõvadusega pliiatseid ja söepliiatseid:

Meie tööd tulid välja väga vahvad:

Armas MARTTI! Palju õnne sünnipäevaks!

 

Soovivad klassikaaslased ja õpetaja Marju.

Ämblikud

Seekordse  teemana käsitlesime selgrootute klassi kuuluvaid ämblikke. Ämblikud ei ole putukad, vaid ämblikulaadsed ning neil on kaheksa jalga.

Teemasse häälestuseks kuulasime tunni algul laulu "Ämblik". saime teada, et ämblikud on head loomad ja neid ei pea sugugi kartma.

Tegime vihikusse kaks mõistekaarti. Esimesele mõistekaardile kirjutasime, mida me ämblike kohta juba teame:

Teisele mõistekaardile kirjutas iga laps oma mõtted, mida ta tahaks teada saada:

Kuulasime ja vaatasime tuntud ämblikuteadlase juttu ämblikest. Katkend pärineb saatest "Lastetuba" ja kannab pealkirja "Ägedad ämblikud". Ämblikuteadlase juttu oli väga vahva kuulata, sest ta teab nende kohta nii palju. 

Nüüd täiendasime oma mõistekaarti, kuid seekord kirjutasime uue info teise värviga:

Õpetaja luges ette loo "Ämbliku kevadine mets". Ka sellest loost saime uusi tarkusi juurde, mis said kirja ka mõistekaardile.

Jällegi täiendasime oma mõistekaarti.

Lugesime oma eesti keele õpikust pala "Ämblik" (raamatust "Charlotte koob võrku"):

Ka sellest loost saime natuke teadmisi juurde ja panime need mõistekaardile kirja. Lõpuks nägi meie mõistekaart juba selline:

Vaatasime üle ka selle mõistekaardi, kus kirjas, mida tahame teada saada. Vaatasime üheskoos, kas saime oma küsimustele vastused:

 Täitsime  töövihikuharjutust:

Tuletasime meelde omadussõnad ja moodustasime nende sõnadega lauseid:

Ämblike kohta saad juurde lugeda siit: "ÄMBLIKUD"

Matemaatikatunnis harjutasime peastarvutamist ning tehete järjekorda. Õpetaja näitas tehtekaarti ja lapsed arvukaartidega vastust. Seejärel käisid lapsed kordamööda vastuseid tahvlile sättimas. Välja tuli tänase päeva tegelane - ämblik!

                           

                                      

Kui tavaliselt koostab õpetaja lastele arvutamis-värvimise töölehti, siis seekord jagas õpetaja lastele "toorikud" ja lapsed ise koostasid töölehe. See oli laste jaoks huvitav kogemus.  Seejärel vahetasime omavahel töölehti ning lapsed täitsid mitte enda koostatud, vaid sõbra tehtud töölehte:

Aktiivõpe "Magnetid"

Magnetite teemaga puutusime kokku kompassi hingeelu uurides. Tänases loodusõpetuse tunnis muutus meie klass taas füüsikalaboriks ning meist said väikesed teadlased, kes uurisid magnetjõudu. Tunni algul jagunesid lapsed 3-liikmelisteks rühmadeks. Õpetaja oli vahetunnis valmis seadnud töötoad ning tahvlile kirjutanud töötubades liikumise järjekorra. Iga laps sai töölehe, kus olid kirjas tööülesanded.

"MÄNG"

Tunni lõpus arutlesime, mis lastele tänases tunnis meeldis:

- toredad õppeülesanded;

- saime harjutada koostööd;

- saime proovida uusi asju;

- saime ise katsetada;

- saime rohkem teada magnetite kohta;

- mulle meeldis "Kalapüügi" mäng;

- mulle meeldis rauapuru katse.

- väga tore tund oli.

Õpetasime õpetajale murde =)

Tänase matemaatikatunni teemaks ikka vell murrud. Kõige paremini saavad asjad selgeks ise teisi õpetades. Seetõttu tuli lahti mõtestada, mis on murd, tuua näiteid ja lõpuks koostada murdude kohta ülesanne. Õpilase rollis oli mitte just kõige helgema peaga õpetaja, kes polnud mitte kunagi murdudest midagi kuulnud  =). Seega oli see ülesanne üsna keeruline, aga  rühmad said õpetamisega hästi hakkama. Eriti tublid õpetajad olid Harald ja Melissa, kes võiksid tulevikus õpetaja elukutse peale mõelda küll.

Õppisime murde

Et on ikkagi naljakuu, siis alustas õpetaja murdude õpetamist väikese huumoriga mütoloogia vallast - Merineitsi 1/2 naine ja 1/2 kala, Sfinks on 1/4 inimene ja 3/4 lõvi =)

Siin pildil ära toodud elevant ja sebra murruna:

Aga naljakuul võib ka õpetaja veidi koerust teha. Nõnda läksid elevandi ja sebra tagapooled vahetusse ja nõnda tekkisid täiesti uued loomad ELEBRA ja SEVANT =)

Edasi õppisime murde küll juba tõsisemalt asjasse süvenedes:

 Uurisime õpikust ja täitsime töövihikut: