Lugesime muinasjuttu "Lumeeit"

Täna lugesime klassis üheskoos  Grimmide  muinasjuttu "Lumeeit".

Muinasjutu põhjal panime kokku piltkava ja järjestasime lauseloto. Seejärel täitsime muinasjutu põhjal töölehte.

Aastaring

Jaanuarikuus algab aasta uus... Millal siis veel tuletada meelde aastaring oma aastaaegade ja 12 kuuga. Nii algas ka meie kolmas veerand.
Hommikuringis jutustasid lapsed, mis neile vaheajal eriti meeldis ja mida põnevat tegid. Seejärel mõtles iga laps, missugused eesmärgid ta selleks õppeveerandiks püstitab.
Arvutamislotot kokku pannes tuli uue aasta tervitusena selline soov:

Lotopiltidelt leidsid lapsed üles neli aastaaega:

Kevad

Suvi

Sügis

Talv

Tuletasime meelde ka kuude nimetused:

Õpetajal olid kaasa võetud suur hulk looduspilte. Lapsed püüdsid ära mõistatada, missuguse aastaajaga võiks pildil tegu olla. Eestimaa ilmad on ju muutlikud ja mõne pildi puhul pakuti välja erinevaid aastaaegu. Kui laps oskas oma vastust põhjendada, lugesime vastuse õigeks.

Seejärel kuulasime plaadilt näitleja Andres Otsa poolt loetud S. Marśak´i muinasjuttu "Kaksteist kuud" ning vaatasime muinasjuturaamatust pilte:

Kui muinasjutt kuulatud, jutustasid lapsed pildiseeria järgi ise sedasama muinasjuttu. Kõige sõnaosavamad ja täpsemad jutustajad olid Adrian ja Janar. 
Õpetaja oli koostanud iseseisvaks tööks töölehe. Töölehe ühel poolel tuli muinasjutu põhjal täita lüngad. Teise poole täitmiseks pidi kasutama kalendri abi ning lisaks olid ülesanded ajaühikute teisendamise kohta. Kel tööleht valmis, sai lahendada ülesandeid aastaaegade kohta töövihikus.

TOREDAID ÜLESANDEID HARJUTAMISEKS:
* LUGEMISTEST raamatu "Kaksteist kuud" peale
* ristsõna  "KUUDE NIMETUSED"
* mäng "KUUD"
* tähesegadik "12 KUUD"
* sõnamäng "AASTARING"
* kaardimäng "AASTAAJAD" 

Ilutulestik

Aasta lind - NURMKANA ehk PÕLDPÜÜ

2013. aasta linnuks valiti NURMKANA ehk PÕLDPÜÜ.
Nurmkana kohta saad rohkem teada SIIT:

Aasta loom - HUNT

2013. aastal valiti esmakordselt aasta loom. Selleks sai  HUNT.
Hundi kohta saad rohkem teada  SIIT:
Nii kaugele kui meie rahva folkloor tagasi ulatub – osa sellest juba muinasaega – ei leia sealt midagi vaenulikku hundi vastu. Vastupidi. Eestlaste pärimused hundist on rikkalikud ja mitmekesised, meil on temast ligi 500 nimetust (kriimsilm, hallivatimees, võsavillem, pajuvasikas jne). Karjast püüti teda üksnes eemal hoida, jättes talle eluõiguse. Meie ootasime temalt kaitset ja abi, vaatamata kahju- ja kuritegudele, mida ta korda saatis. Rahvapärimustes on hundile antud täiesti eriline koht teiste metsloomade hulgas.

Kriimsilm oli ka endeloom, kelle ulu, külla või õue tuleku, teel kohtamise, nägemise järgi ilmsi või unes ennustati ilma, viljasaaki, inimese enda ja ta karja käekäiku. Nii on hunt täiusliku kiskjana, füüsiliselt tugeva, vastupidava, vaimult erga ja intelligentse loomana valitsenud sajandeid meie esivanemate mõtte- ja tegudemaailma üle.

 
Lustakat vaheaja jätku ja kohtume uuesti 7. jaanuaril!
Õpetaja Marju

Toredat tegutsemist

Veel on vaheaega jäänud mõned päevad. Siin on sulle toredaks tegutsemiseks mõned jõuluteemalised vahvad mängud:
* KINGITORN
* JÄTA MEELDE
* Nuputamismäng MAHJONG (tuleb leida ühesugused paarid, neid saab ära võtta ainult
    äärtest)
* JÕULUMEMORIIN
* Tähelepanumäng "PÜÜA GRINCH KINNI"
* Täpsusmäng "AITA JÕULUVANA" (jõuluvana põhjapõdra sarvede vahelt tuleb
    heita  kingid läbi korstna tuppa)

Mängida on tore, kuid ära unusta ka raamatute lugemist.